Tamro vaidlustab apteegi avamise keelu

Tamro kontserni suuromanik on Phoenix Group. Tamrole kuuluva Benu kaubamärgi all tegutseb üle Eesti 105 apteeki. 

TAUST

Maikuus võttis riigikogu vastu nn apteekide seaduse, mis on aga ajutine seadus ja külmutab sisuliselt aastaks ajaks praeguse olukorra, kus apteekide asutamine suuremates asulates on piiratud.

Piirangud aastaks. 4000 ja enama elanikuga asulates (näiteks liigituvad siia ka mitmed Tallinna lähivallad) saab ajutise seaduse järgi aasta aja jooksul apteeke avada üksnes kohaliku omavalitsuse ettepanekul ja ravimiameti nõusolekul. Kui apteegi avamise võimalust soovib kasutada mitu isikut, toimub konkurss. Sisuliselt säilib aasta jooksul senine absurdne liisuheitmise kord, kus apteegi asutamise loa saamiseks võidakse apteegikettide poolt üles seada kümneid riiulifirmasid.

Alla 4000 elanikuga asulates apteekide asutamise piiranguid vaheaasta jooksul olema ei saa, kuid arusaadavalt pole väiksemad asulad ka sedavõrd ahvatlevad.

Aastase lisaaja võtmist on põhjendatud sellega, et eelnõuga läks liiga kiireks.

Tulevikus hulgi- ja jaemüük lahku. Samas on ajutises seaduses siiski mitmeid punkte, mis jäävad suure tõenäosusega kehtima, kui vaheaasta läbi saab ja uus eelnõu valmib. Nn ajutises apteegiseaduses on näiteks kirjas, et kolme aasta jooksul tuleb Eesti ravimiäris lahutada hulgi- ja jaemüük – sama omanik ei tohi korraga tegutseda ravimite hulgi- ja jaeäris. See tähendab, et praegused ravimite hulgi- ja jaemüügis paralleelselt tegutsejad peavad loobuma kas hulgimüügiärist või jaemüügiärist. Võimalikke varjatud huve peaks edaspidi hakkama kontrollima konkurentsiamet. Selline seadusepügal puudutab Eestis eelkõige kahte ravimihiidu, Margus Linnamäele kuuluvat Magnumi kontserni ja Saksa omanikega Tamrot – mõlemad on Eestis ühtaegu tegevad ravimite jae- ja hulgiäris.

Veel on seaduses kirjas, et proviisoritest ja farmatseutidest saavad tervishoiutöötajad, kuid milliseid tervishoiuteenuseid nad osutama hakkavad, otsustatakse hiljem. Otsustatud on ka maal tööle asuvate apteekrite lähtetoetus ja apteegibussid – mõlemad otsused peaksid toetama ravimite kättesaadavust maapiirkondades. Veel ütleb täna vastu võetud seadus, et 4000 ja enama elanikuga asulatesse saab asutada ainult üldapteeke, millele kehtivad karmimad nõuded kui haruapteekidele – nii peaks paranema apteegiteenuse kvaliteet.

Uus eelnõu enne riigikogu valimisi. Kokkuvõttes on mitmed asjad nn ajutises seaduses otsustatud pikemaks ajaks kui aastaks, kuid selle aasta jooksul võib siiski paljugi muutuda, kuna koostatakse uus eelnõu. Näiteks arutatakse jätkuvalt, kas apteekidele peaks seadma omandipiirangu, nii et apteekide enamusomanikud tohiksid olla ainult proviisorid. Praegu jäi selline radikaalne muudatus seadusest välja, kuigi oli kirjas eelnõu esimese versioonis. Arutatakse ka selle üle, kas „magusamates“ asukohtades tegutsevatele apteekidele peaks kehtestama maksu, mis võiks olla täiendav maa-apteekide toetamise viis. Apteekritele on soovitatud apteekrite koja asutamist.

Poliitikud on osapooltele lubanud, et uus nn apteekide seadus võetakse vastu veel selle riigikogu koosseisuga. Teatavasti toimuvad riigikogu valimised järgmise aasta 1. märtsil.